KĂŒll keeb ja tossab ĂŒha ĂŒmberringi nii et pole kui selle tossu sees on kange köha. Siin puudub vĂ€rske Ă”hk sest seda pole. JÀÀb kurku hÀÀl, lööb piste rindu. Toss kuhugi ei kao vaid juurde hoovab. Suus paistetab keel, lööb piste rindu. LĂ€mmatavas roosas.
NĂŒĂŒd tossab roosa leht ja ajakiri Ja toompealt voolab alla roosat mannat. Seal roosa hoovus mindki kaasa tirib. Raske vastu panna. On rattur selle peal vist rahva nimel. Tal suitseb roosa suu ja ajab vahtu. Ei eestimaal enne juhtu imet, kui see toss ei lahku.
NĂŒĂŒd tossab roosa leht ja ajakiri Ja toompealt voolab alla roosat mannat. Seal roosa hoovus mindki kaasa tirib. Raske vastu panna. On rattur selle peal vist rahva nimel. Tal suitseb roosa suu ja ajab vahtu. Ei eestimaal enne juhtu imet, kui see toss ei lahku.