Kolm, kaks, ĂŒks, null? pĂ”hjatus laotuses tĂ€htedekett, kosmosse sööstab me Kanderakett. kaks, ĂŒks, meis startides pakitseb Ă”ud, meist vabaneb maakera KĂŒlgetĂ”mbejĂ”ud. hĂ”bejalt lĂ€igivad meie skafandrid, meist maha jĂ€id atmosfÀÀr, Ookeanid, mandrid. tundmatus kauguses rohetab emake maa. akvamariinsinist vĂ€rvi On kraatrites kuupind, teleekraanilt ma tervitan sind. koduplaneedile niipea me Naasta ei saa. ĂŒle mustava tĂŒhjuse kui pĂ€rlikee helendava trassina jookseb Linnutee. igav nii maastik, kraatrite suud, nii kaunis, nii kohutav nĂ€ib meile Kuu. illuminaatorist nĂ€ha vĂ”ib ĂŒksteist tĂ€htede taustal apollo 11. on reede ja Juulikuu kuueteistkĂŒmnes pĂ€ev. pĂ€iksekiired meist jĂ€tavad tumedad varjud, Vaikivad huuled, kuid sisemus karjub. vĂ”ib juhtuda, et sinitaevast me enam ei NĂ€e. hĂ”bejalt lĂ€igivad meie skafandrid, meist maha jĂ€id atmosfÀÀr, ookeanid, Mandrid. tundmatus kauguses rohetab emake maa. akvamariinsinist vĂ€rvi on Kraatrites kuupind, teleekraanilt ma tervitan sind. koduplaneedile niipea me Naasta ei saa. illuminaatorist nĂ€ha vĂ”ib ĂŒksteist tĂ€htede taustal apollo 11. on Reede ja juulikuu kuueteistkĂŒmnes pĂ€ev. pĂ€iksekiired meist jĂ€tavad tumedad Varjud, vaikivad huuled, kuid sisemus karjub. vĂ”ib juhtuda, et sinitaevast me Enam ei nĂ€e.