Uinusin, vaene mees, magama
kui neid neidusid jaeti!
Kõik said kekid, muud said mukid -
ma sain musta ja rumala,
tõrvatlaka ja tõbise,
vibunina ja vihase,
pikamoka, piirdud laka.

Hakkasin hullu uhtuma ja
vibunina vihtuma ja
viisin ta Viru jõele,
kandsin Järva allikale.

Kaudu käis sealt Kahtla vald ja
ajas kaudu Haeska vald ja
heitsid armu poisi peale:
"Oh seda vaesta teo-aga-poissi!
Ära ta hobu väsinud,
ära ta regi lagunud,
ära tema kõrbi kõngenud ja
ratas kraavi langenud ja!"

Mina aga pesin naista noorta,
naista noorta, teista poolta -
küna küliti eessa,
naine seliti seessa.
Pesin ta viiella veella,
kuuendaks oli kurikas ja
seitsmendaks oli seebikäntsu,
kaksi kätt kaheksandaksi,
ise ma üheksandaksi,
vesi külma kümnendaksi.

Pesin naise puhtaksi,
puhtaksi, valgeksi,
noore koore sarnaseksi!